Eelmisel nädalal kuulutati välja eesrindlikud kaugtööd praktiseerivad organisatsioonid ja parim kaugtööd soosiv juht, kelleks valiti Norma AS-i juhatuse esimees Peep Siimon. Sellest, kuidas on Normas kaugtööd korraldatud ja millist väärtust kaugtööl üldse nähakse, rääkisid lähemalt Peep Siimon ja Norma juhatuse liige Sander Annus.
Kaugtöö tuli pandeemiaga
Sander Annus selgitab, et kaugtöö ei olnud enne pandeemiat Normas väga levinud, kuna tootmisettevõttes on palju ametikohti, mille iseloom vajab füüsilist kohalolu. Koroonakriisis aga tekkis vajadus enda töötajate tervise kaitsmiseks ja töö korraldati ümber.
„Lähenesime sellele töö iseloomu ja inimtüüpide põhjal. Osa inimesi töötas järjepidevalt kodukontoris. Samas planeerisime ümber ka kontoriruumid ning võimaldasime hajutatult tööruumides töötamist ka neile, kes kodust töötada ei saanud. Periooditi tegid kaugtööd ka need, kelle ametikohad nõuavad iga päev tootmistööde toetamist,ˮ ütles Annus ja lisas, et pandeemia tipphetkel jagati see meeskond kaheks ning nad käisid tööl vahetustega, et hoida teiste tervist ja tagada tööprotsesside jätkumine.
Ka langes Normas pandeemia aega üks suur projekt, mis hõlmas väliseid koostööpartnereid. Kui tavaolukorras oleks igal nädalal käinud klientide esindajad ettevõttes kohapeal auditeerimas, siis nüüd tuli kõik korraldada distantsil. Samuti värvati sellel perioodil 250 uut inimest. „Muidugi oli hetki, kus küsisime endalt, kas nii ikka saab. Aga me kohanesime ja leidsime lahendused. Projekt õnnestus hästi ja õpetas meid tegema tööd uutmoodi,ˮ arvab Annus.
Vana juurde tagasi ei lähe
Peep Siimon ütles, et viimane aasta on näidanud, et kaugtöö on elujõuline töötegemise vorm. „Olen veendunud, et vanade viiside juurde tagasi minemine ei tule enam kõne alla ja ka tootmisettevõtted peavad oma töökorralduses muude ettevõtetega sarnaselt kohanema. Pigem näen, et tänapäeva tootmisettevõtte puhul, nagu Norma, on kaugtöö võimaldamine hea konkurentsieelis.ˮ
Seda muret, inimesed (kodu)kontorites tööd ei tee, aitab leevendada hea kommunikatsioon, arvab Siimon. „Neid inimesi, kes saavutatavad oma töös tulemusi üksinda, on vähe – enamjaolt töötatakse ikkagi tulemuse nimelt tiimiga koos ja koostöös selgub ka iga inimese panuse suurus. On oluline, et inimesed oleksid motiveeritud – kellele sobib rohkem kodus, kellele kontoris töötamine – ja et tööandjad võtaksid seda arvesse,ˮ selgitab Siimon.
Siimonile oli parima kaugtööd soosiva juhi tunnustus suur üllatus. Kaugtöö tegija konkursil osalemine on andnud võimaluse peamiselt ekspordile suunatud Normat kaubamärgina ka Eestis tutvustada ning näidata, et tootmisettevõtted ei pruugi olla nii konservatiivsed, kui sageli arvatakse. „Me näiteks ei ole oma töökorralduses väga jäigad, paindlik tööaeg kehtib meil juba aastaid, mis on ehk olnud hea eeldus kaugtöö juurutamisel,ˮ ütleb Siimon.
Kaugtöö pole eesmärk omaette
Annus usub, et kaugtööl on väärtus just seetõttu, et see lisab paindlikkust ja motiveerib inimesi, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Kaugtöö pole tema sõnul kindlasti eesmärk omaette, vaid võimalus, kuidas oma tööd paindlikumalt teha. „Kaugtöö aluseks on usaldus. Kui inimestele on antud ette ülesanded, mida nad täidavad, siis selle pealt on ju ka võimalik hinnata, kuidas nad oma tööd teevad,ˮ arvab Annus.
„Minu kogemus näitab vastupidi levinud müüdile, et inimesed kodus tööd teha ei taha, hoopis seda, et pigem tekib oht üle töötada. Juhi roll ongi siin oma inimesi toetada ja nendega kasvõi korra nädalas kokku saades arutada, kuidas töötajal läheb, millised on mured ja rõõmud,ˮ kommenteerib Annus välja.
Praeguseks on Normas otsustatud, et hübriidtööga jätkatakse ka tulevikus. „Katsetame ja kohaneme ning pikem eesmärk ongi leida toimiv kombinatsioon, mis lähtub meie töökohtade iseloomust ja inimtüüpidest,ˮ lisab Annus kokkuvõtteks.
Artikkel ilmus teemaveebis Personaliuudised.ee.
